Share

cover art for #51 Kristiina Kivil ja Ivar Tröner, "Kust kuri tuleb?"

TĂ€henduse teejuhid

#51 Kristiina Kivil ja Ivar Tröner, "Kust kuri tuleb?"

‱

Sel kevadel jĂ”udis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lĂ”pus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kĂ”nealuse raamatu tĂ”lkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul kĂŒlas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rÀÀkisime Anton TĆĄehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.

Ütlen igaks juhuks kohe Ă€ra, et saate pealkirjas esitatud kĂŒsimus jĂ€i ĂŒles ka pĂ€rast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ĂŒtles Ivar kohe ĂŒsna kolmekĂ”ne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda Ă€ra probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike kĂŒsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on Ă”iglane? kuidas mĂ”testada kurja monoteismi kontekstis?

Teodiike probleemini jĂ”udsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sĂ”nadega jĂ€tkates: "Teodiike probleemi ĂŒle vĂ”ib arutada lĂ”pmatult..., aga ĂŒks vĂ€hki surev sĂŒĂŒta laps esitab Jumala ja tema Ă”igluse kohta rohkem kĂŒsimusi kui kĂ”ik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"

Kuigi vastus eeltoodud kĂŒsimustele jĂ€i Ă”hku, noppisin mina endale sellest vestlusest ĂŒles vĂ€hemalt kolm ideed:

1. SĂŒĂŒ ei ole mĂ”iste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sĂ”nadega, me ei saa suhteid parandada ĂŒksteise sĂŒĂŒ vĂ€ljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust kĂŒsimusele, mida nii koledat siis Iiob Ă”ieti tegi, et Jumal teda sedavĂ”rd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" ĂŒheks kĂ”ige painavamaks teemaks ongi ilmselt just sĂŒĂŒ ja karistuse ebaproportsionaalsus.

2. Eelöeldust tuleneb jĂ€rgmine mĂ”te: inimese ja Jumala suhe on ÀÀrmiselt ebavĂ”rdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mÔÔtkavas. "Lambad vĂ”ivad kĂŒll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tĂ”use," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese vĂ”imalused Jumalat "solvata".

3. Kahest eelnevast punktist saab vististi jĂ€reldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mĂ”istetamatud," nagu Ivar seda vestluse lĂ”pus (87. minut) ka teeb. SeetĂ”ttu tekib mĂ”iste pĂŒhadusest, mis Leszek KoƂakowski sĂ”nul nĂŒĂŒd meile kĂ€ttemaksu haub****. "Jung ĂŒritab Iiobi ja Jumala suhet psĂŒhhoanalĂŒĂŒtiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jÀÀb hĂ€tta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ĂŒlesandega jÀÀksime me kĂ”ik hĂ€tta," vĂ”tab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.

LĂ”ppkokkuvĂ”tteks vĂ”iks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kĂ”ige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, vĂ”ib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju vÀÀrtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sĂ”nadega öeldud – nĂ€gemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapÀÀsmatu, sest raamatu aines ise on nĂ€gemuslik kui sedagi.

LĂ”petuseks soovitan kĂ”igil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu kĂŒsimusele, miks me ĂŒldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")

Head vabanemist!

Hardo

P.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas Ă€ra tĂ”lkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tĂ€helepanu juhtida. Raamatu endaga vĂ”ib tutvuda sellel lingil*****, siin****** rÀÀgib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pĂŒhendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.



------------------------

* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...

** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...

*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...

**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...

***** https://www.amazon.com/Experience-God...

****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp...

More episodes

View all episodes

  • #253 Aivar Haller ja Mare Pork, "LĂŒhiĂŒhendus"

    02:00:03|
    PĂ€rast pikka vaheaega oleme eetris vestlusringiga, mille liikumalĂŒkkavad teemad lĂ€bipĂ”lemine, kurnatus, tĂŒdimus, vĂ€simus, depressioon, eesmĂ€rkide ja enesekuvandi ĂŒmberhindamine... ja sellele kĂ”igele loodetavasti jĂ€rgnev selginemine. Peatse kohtumiseni!H.
  • #252 Peeter Espak ja Siiri Sisask, "Sumerite saladused"

    01:59:52|
    TÀnases saates rÀÀgime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.H.
  • #251 Piret Bristol ja (:)kivisildnik, "TeenijatĂŒdrku poeg"

    02:04:51|
    2025. aasta kevadhooaja avasaates tuleb jutuks August Strindberg ja tema raamat "TeenijatĂŒdruku poeg".H.
  • #250 Karlo Funk ja Ardo Ran Varres, "Filmimuusika vertikaal"

    01:59:24|
    TĂ€henduse teejuhtide juubelisaate liikumalĂŒkkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus ĂŒldse. Pealkirjas osundatud aineseni jĂ”udsime jutuajamise lĂ”pupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lĂ€htekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jĂ”uda sĂŒgavama kogemuseni – ĂŒkskĂ”ik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvĂ”i korraks tagasi jĂ”uda. Vaikusele saab vastandada vĂ€ga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks nĂ€iteks masinamĂŒra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pÀÀseda. Samuti on kĂ”ik mĂ€gierakud ja pĂŒhakud tĂ”mbunud ĂŒhel hetkel eemale, et jĂ”uda millegi muuni.""Eelmine kord [2] me rÀÀkisime ka pĂ”gusalt Pythagorasest ja ĂŒlemhelidest ning muusikalise heli ja mĂŒra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "MĂŒras on puhtfĂŒĂŒsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu vĂ€ga selge korrapĂ€ra. Pythagoras nĂ€itas, et seal valitsevad ilusad sĂŒmmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lÀÀne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see nĂ€iteks tunnine dokfilm – ei mĂ€ngita mitte ĂŒhtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mÔÔde."Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jĂ”uluajaks filme, kus vertikaalne mÔÔde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", PaweƂ Pawlikowski "Ida" jt.Head uudistamist!H.——————————————[1]    â€ą Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach...  [2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...[3]    â€ą Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ...  [4]    â€ą The Gospel According to St Matthew (1...  
  • #249 Jonas Nahkor ja Martin Pent, "Olukorrast Ă”unapuu all"

    01:36:07|
    "Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriĂŒlikonnas Ă”unapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pĂ€rast igav," nii kĂ”las paar aastakĂŒmmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega jĂ€rjest kĂ”nekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. PĂ”hjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tĂ”mbetuultes" [2]. "Hoolimata tĂ”rksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud pĂ”himĂ”tteliselt uhhuu-teadus, millele kĂ€ib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kĂ”rgelt ja kaugelt ĂŒle jĂ”u," kirjutas Martin kĂ”nealuses kirjatĂŒkis. See tuletas mulle meelde TĂ€henduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna sĂŒda", 9.21 [3]). "NĂ€ete, siin on 104 ĂŒllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussĂŒsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega vĂ”i tahtmist kĂ”igi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma vĂ”in teile kinnitada – mitte ĂŒkski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. SeetĂ”ttu on mul raske vĂ€ltida jĂ€reldust, et kĂ”ige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal ĂŒht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.Jutuajamise lĂ”pupoole rÀÀkisime Ă”unapuu all kujunenud olukorra laiematest ĂŒhiskondlikest tagajĂ€rgedest. Ma leidsin kinnitust oma Ă€ratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu ĂŒritab end rĂ”ivastada graafikute, regressioonivĂ”rrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nĂŒĂŒdisaegse tehnokraatliku ĂŒhiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, pĂ”hjapanevate tagajĂ€rgedega ilmutuslik sĂŒndmus. Sama meelt on oma suurepĂ€rases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes nĂ€eb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "fĂŒsikaalide" (the Physcials) klassivĂ”itluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tĂŒtre sĂŒndi [2013, H.]. Virtuaalide pĂ”hiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hĂ€vitas ĂŒhise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ĂŒhise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. SeetĂ”ttu seisavad lÀÀnemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole nĂ€inud alates ametiĂŒhinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. KuivĂ”rd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure ĂŒles vĂ”tva klassivĂ”itluse religoossele mÔÔtmele, vĂ”ib vĂ”rdlus ametiĂŒhingute alguspĂ€evadega tĂŒli Ă€gedust tublisti alahinnata. "Meie ĂŒmber toimuv meenutab tĂ”esti ĂŒha enam Inglise kodusĂ”da, usupuhastust ja KolmekĂŒmneaastast sĂ”da. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kĂ”iges on tunda ususĂ”ja energiat. Mina tunnen seda kĂŒll nii. Mingis mĂ”ttes jĂ”uame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid kĂ€itume nagu Inglise kodusĂ”ja ĂŒmarpead ja kavalerid," ĂŒtles TĂ€henduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).Head uudistamist!H.
  • #248 Laur JĂ€rv ja Erki Lind, "India joogide ĂŒlitaju"

    02:00:30|
    "Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite vĂ”ime hĂ€mmastavalt tundlike aistingute saamiseks. NĂ€iteks ettevalmistatud tĂ€helepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm vĂ”ib mĂ€rgata lausa ĂŒksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent vĂ€ited joogide ĂŒlitajust lĂ€hevad sellistest tĂ€ppisaistingutest kaugemale ning tĂ”statavad rea tunnetusteoreetilisi kĂŒsimusi, mille vastamisele pidid mĂ”tlema kĂ”ik india klassikalise filosoofia koolkonnad," kirjutas fĂŒĂŒsikateoreetik Laur JĂ€rv TĂ€henduse teejuhtide 40. numbris ("India joogide ĂŒlitaju", 3.24 [1]).Samanimelise saatesarja 248. vestlusringis rÀÀkis Laur JĂ€rv india joogide ĂŒlitajust koos religiooniuurija Erki Linnuga [2].Tulenevalt teema vÔÔrapĂ€rasusest kĂ€is vestlusest lĂ€bi terve trobikond mulle tundmatuid pĂ€risnimesid ja mĂ”isteid. Konspekti said kirja jĂ€rgmised:1. Patañjali "YogasĆ«tra" pani aluse askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast ĂŒle kogu maailma [3].2. saankja (sanskr 'loendamine'), india pĂ€rimusliku filosoofia sĂŒsteem. KĂ€sitleb maailma mĂ”istusepĂ€raselt, ĂŒldiselt ĂŒksikule kulgeva pĂ”hjuste ja tagajĂ€rgede jadana, eristades selles 24 pĂ”hilĂŒli ehk tattva't (EE, 8. kd).3. jooga (sanskr 'ike, side') india traditsioonilise maailmakĂ€situse pĂ”himĂ”isteid, vĂ€ljendab inimese pĂŒĂŒdu reguleerida ja korrastada oma kĂ€itumist, hoiakuid ja mĂ”tlemist senise teadvusseisundi ĂŒletamiseks ning teatava seisundi (nirvaana) saavutamiseks (ENE, 4. kd).4. karma (sanskr 'tegu') india mĂŒtoloogia ja traditsioonilise filosoofia pĂ”himĂ”isteid. Karmaseaduse jĂ€rgi sĂ”ltuvad kĂ”ikide loomulike ja ĂŒleloomulike olendite, sealhulgas ka inimese praegused ja tulevased olemisseisundid jĂ€tkuvate ĂŒmberkehastumiste ahelas tema tegude eetilisest olemusest (ENE, 4. kd).5. charvaka (lokāyata) ĂŒhendas vanaindia filosoofias materialismi, naturalismi, skeptitsismi ja religioosse ĂŒkskĂ”iksuse erinevaid sĂŒsteeme (Vikipeedia [4]).6. mantra (sanskr 'mĂ”ttevahend'), india usundeis (eriti tantrismis) maagilise toimega palve vĂ”i loits. Koosneb tavaliselt sanskriti keele hÀÀlikute kombinatsioonidest (EE, 6. kd).7. Vasubandhu (ca 330–400) Loode-Indiast Gandhārast pĂ€rit budistlik munk ja Ă”petlane, keda peetakse koosa tema vanema venna Asangaga joogatĆĄaara ehk vidĆŸnjaanavaada koolkonna rajaks (Ida mĂ”tteloo leksikon [5]).8. seadmus, kĂ”ikide india Ă”petuste keskse sanskritikeelse mĂ”iste 'dharma' eestikeelne vaste (Ida mĂ”tteloo leksikon [6]).9. abhidharma (sanskr 'seadmuste kohta, seadmuste ĂŒle'), seadmusi kui budismi pĂ”himĂ”isteid sĂŒstematiseeriv ja nende tĂ€hendust selgitav Ă”petus (Ida mĂ”tteloo leksikon [7]).10. Abhidharmakoƛa (sanskr 'abhidharma varamu'), Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi abhidharma tekste (Ida mĂ”tteloo leksikon [8]).11. DharmakÄ«rti, india budistlik filosoof (7. saj), Dignāga jĂ€rglane, budistliku loogika ning pramāáč‡a vĂ€itlusteaduse ĂŒks olulisemaid esindajaid (Ida mĂ”tteloo leksikon [9]).12. Dignāga (u 480–540), india budistlik Ă”petlane-filosoof, budistliku loogika, tunnetusteooria ja vĂ€itlusteaduse (pramāáč‡a) ĂŒks olulisemaid esindajaid ning alusepanijaid (Ida mĂ”tteloo leksikon [10]).13. braahmanad, rĂŒhm vanaindia kirjanduse teoseid, brahmanismi pĂŒhad raamatud, pĂ€rinevad 8.–5. sajandist eKr. Veedasid tĂ€iendavad ja seletavad braahmanad kirjeldavad peamiselt usurituaale ning nendega seoses olevaid kujutelmi, sisaldavad rohkesti mĂŒĂŒte ja legende (ENE, 1. kd).14. brahmanism, hinduismi varane arengujĂ€rk. Brahmanism kujunes I aastatuhande esimesel poolel eKr veedade usundist, lĂ€htus ka upaniĆĄadidest ja braahmanatest, talle olid omased keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism ja braahmanite eesĂ”iguste toonitamine. Peajumal oli Brahma (brahman), austati ka veedade jumalaid, nĂ€iteks Indrat ja Varunat, sugenemas oli Ć iva ja ViĆĄnu kultus, I aastatuhande lĂ”pus eKr teisenes brahmanism hinduismiks (ENE, 1. kd).H.
  • #247 Heili Meibaum, Mait Meibaum ja Kaie Metsla, "Soli Deo Gloria"

    01:58:01|
    "KĂ”igi Bachi teoste lĂ”pus seisab ĂŒks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ĂŒtles TĂ€henduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see hÀÀlestus mÀÀrab tegelikult kĂ”ik muu." KuivĂ”rd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihÀÀlestaja, olid jutuajamise lĂ€htepunktiks hÀÀlestusprobleemid nii selle sĂ”na kitsamas kui ka avaramas tĂ€henduses. "Hea hÀÀlestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab hÀÀlestamist umbes 230 keelt! Seda on mĂ”nevĂ”rra rohkem kui viiulil vĂ”i tĆĄellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tĂ€hendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures ĂŒle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud TĂ€henduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]). KĂ”igepealt rÀÀkisimegi erinevatest hÀÀlestussĂŒsteemidest, vĂ”rdsest temperatsioonist [3] ja kĂ”lavĂ€rvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba hÀÀlestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ĂŒhiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pĂ€rineb keskustelu lĂ”puosast (111. minut), kui pĂ€risin selle jĂ€rele, kuidas vĂ”is uusaegne muusikalise hÀÀlestussĂŒsteemi muutus mĂ”jutada meie ĂŒleĂŒldist temperatsiooni. Head uudistamist!H.————————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...[3]    â€ą 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin...  
  • #246 Indra Reinpuu ja Toomas Trapido, "Ć amaani tee"

    02:04:53|
    "Ć amaani tee" [1] on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner [2]."Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin KĂŒprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma ĂŒht oma vana sĂ”pra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia Ă”ppejĂ”una. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit nĂ€ha tahan. Ma kĂŒsisin temalt, et miks ta seda kĂŒsib. „Ma ei tea,“ vastas ta, „minu arvates on Harner ĂŒsna veider tĂŒĂŒp.“," meenutas Harnerit TĂ€henduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mĂ€e" [3] autor Kyriacos Markides [4]."Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta ĂŒldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ĂŒtlesid talle: „Kui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma ĂŒheks meist. Oled sa selleks valmis?“ Selle peale andsid nad talle vĂ€ga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. PĂ€rast seda tuli ta bona fide jivaro ĆĄamaanina Ühendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Ć amanistlike Uuringute Keskuse [5]. Harner oli vĂ€ga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise Ă”nnistuse. Ta pidas seda tĂ€iesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kĂ”ne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö ĂŒle vĂ€itlema. Ta ĂŒtles, et on nĂ”us, kui vĂ€ljakutsuja tuleb enne seda tema ĆĄamaaniseminarile ja vĂ”tab kaasa trummi," jĂ€tkas Markides meie intervjuus.H.———————————————[1] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Micha...[3] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html[4]    â€ą Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mĂŒ...  [5] https://www.shamanism.org
  • #245 Rauno Parras ja Aivar Pohlak, "MĂ€ng ja momentum"

    01:24:38|
    "Meeskonnaaladel mĂ€ngivad ĂŒksikud sportlased vahel omavahel nii hĂ€sti kokku, et seda ei ole vĂ”imalik selgitada ei Ă”nne, juhuse ega omavahel jagatud peenete mĂ€rguannetega. VĂ”istkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatĂŒkis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ĂŒhiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tĂ€nulikkusest, suhetest looduse ja iseĂ€ranis taimedega, rituaalidest, ĂŒhislaulmisest ja palverĂ€nnakutest, siis selle jĂ€rjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud Ă”ppetundidest, paastumisest, psĂŒhheedeelikumidest, palvetamisest, pĂŒhast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kĂ”nealuse raamatu esimeses peatĂŒkis, "sport tundub olevat veel iseĂ€ranis ilmalik. Ometi on nĂŒĂŒdisaegsetes sekulaarsetes ĂŒhiskondades erinevad spordiharrastused kĂ”ige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad tĂ€ieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseĂŒletamist. Mediteerija meel vĂ”ib ringi rĂ€nnata ja end ĂŒksnes aeg-ajalt tĂ€iesti fokusseerida, ent olulises mĂ€ngus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal vĂ”i vastasel juhul kutsutakse ta peagi vĂ€ljakult Ă€ra."Sheldrake'i kaks raamatut mĂ”jutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli TĂ€henduse teejuhtide 19. number [4] pĂŒhendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "MĂ€ng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemĂ€ngus, aga samamoodi ka korvpallis kĂ€ib mĂ€ng lainetena. Initsiatiiv, momentum, vĂ”i kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kĂ”ik nĂ€ib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmĂ€ngudele ĂŒhist dĂŒnaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jĂ”udsime pooleteisttunnise vestluse lĂ”puks vĂ”istkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse kĂŒll," ĂŒtles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jÀÀl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mĂ€ngima hakkaks, ei piisa ĂŒksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi vĂ”i ĂŒksuse... Telepaatia on tĂ€iesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1]    â€ą Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest...   [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385...