Share
Tähenduse teejuhid
#52 Mihhail Lotman ja Aleksandra Murre, "Comte ja Kristus"
Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis".
"Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on abstraktne ja spekulatiivne, mingisugused arutlused, metafüüsika, aga loodusteadused annavad meile positiivseid [selles kontekstis siis pigem kindlaid, H. P.] teadmisi."
Mihhail oli koos Piret Kuusega külas "Tähenduse teejuhtide" avasaates "Füüsikud ja margikogujad"*, mis on meil siiani üks populaarsemaid. 30. aprillil oli ta EBS-i stuudios koos Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega, et rääkida peredvižnikutest, peaasjalikult 19. sajandi viimase kolmandiku Venemaal tegutsenud kunstnike rühmitusest.
Vahetu ajendi selleks saateks andsid mulle kaks maali: Ivan Kramskoi "Kristus kõrbes"** (1872) ja Vassili Perovi "Kristus Ketsemani aias" (1878)***. Mõlemad tööd olid omas ajas revolutsioonilised. "Mõnede arvates kujutas Kramskoi sel maalil üht oma kaasaegsete seas levinud tüüpi –"täielikku ateisti", nihilistlikku revolutsionääri, ja nad mõistsid tema töö "haige ihu", "liigkauge abstraktsiooni" ja "mõttehieroglüüfina hukka," kirjutab Vene kunstiteadlane Tatjana Judenkova näituse "Vene tee: Dionisiusest Malevitšini"**** kataloogis. Teise asjatundja sõnul on ka Perovi maal "äärmiselt ebatavaline". Teema ise seevastu mitte, "Ketsemanist sai ohverduse, üksinduse ja kõikehõlmava kurbuse sümbolina Vene intelligentsi paljude esindajate jaoks (Tolstoi ja Dostojevski kaasaegsete jaoks) ühine painav probleem ja keerulisi spirituaalseid konflikte kujutavate kunstiteoste ammendamatu allikas," kirjutab Svetlana Kapõrina samas kataloogis. Need kaks tööd tekitasid lähema huvi eelnimetatud kunstirühmituse ja kogu perioodi vastu laiemalt.
Oleme "Tähenduse teejuhtides" varemgi rääkinud sellest, et suuri ühiskondlik-poliitilisi kataklüsme, eelkõige sõdu ja revolutsioone, ette aimata laskvad ended ilmnevad kõigepealt luules, kunstis ja muusikas (vt nt # 4 "Muusika mõistatus"*****). Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.
Seetõttu vestlesimegi kõigepealt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung traditsioonilisse, õigeusklikku, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Nii oli Vene loodusuurijate eesmärgiks – kelle üheks koondkujuks peab Mihhail Jevgeni Bazarovit Turgenevi "Isadest ja poegadest" – uute teadmiste hankimise kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. "Kui Euroopas oli positivism kodanluse ideoloogia, siis Vene positivism on nihilism, see on revolutsionääride filosoofia," ütleb Mihhail (26. minut).
Peredvižnikute rühmituse poliitiliseks, psühholoogiliseks, sotsioloogiliseks ja emotsionaalseks taustaks on narodniklus – poliitiline liikumine, mida hingestas arusaam, et "meie, haritud, rikkad, targad ja ilusad, oleme lihtrahva ees süüdi" (10. minut). Teisteks olulisemateks laiemat konteksti määravateks teguriteks on pärisorjuse kaotamine ja Aleksander II reformid. Peredvižnikute liider Ivan Kramskoi oli varasest noorusest tuttav narodnikluse ühe silmapaistvama esindaja Nikolai Tšernõševski kunstikriitiliste vaadetega, mille järgi kunsti eesmärgiks peab olema elu muutmine (paremuse suunas). Just elu parandamise eesmärgil pöörasid peredvižnikud oma kunsti rahva poole, kujutasid tihtipeale võrdlemisi trööstituid argielustseene ja püüdsid näitustele meelitada lihtsamat publikut.
Ometi kujutab Kramskoi enda eelmainitud kuulsaim töö mitte igapäevaõudust, vaid konflikti ajatu ja ajaliku vahel. Positivistlik loodusteadus annab meile määratu koguse tõsiasju, kuid mitte ühtegi tähendust. On tähelepanuväärne, et teaduskreedost alustanud kunstnik jõuab viimaks jälle teemani, millest Comte'i õpetus meid kõiki vabastada lubas.
Sama kehtib kummatigi ka Comte'i enda kohta. "Viimastel eluaastatel nägi ta vaeva inimsuse religiooni rajamisega, mille pühakutekalendrisse kuulusid nt Adam Smith ja Friedrich Suur; temast endast pidi saama selle paavst," kirjutab Simon Blackburn.
Head kuulamist-vaatamist!
Hardo
More episodes
View all episodes
#281 Tarmo Aarma ja Ago Lilleorg "Kaevikutes ei ole ateiste"
02:07:29|"Kaevikutes pole ateiste," olevat öelnud katoliku preester ja sõjaväekaplan William Thomas Cummings 1942. aastal Filipiinidel Bataani lahingu ajal peetud jutluses. Tänases saates arutame selle aforismi tagamaid sõjaoperaator Tarmo Aarma ja kaplan Ago Lilleoruga.
#280 Sandra Laur ja Andreas Veispak "Olukorrast maailmariigis"
01:55:48|Kust otsida lähimaid paralleele praegu õues toimuvale? Minuvanustele tulevad esmalt meelde ilmselt Nõukogude impeeriumi lõpukrambid 1980. aastate lõpul [1]. Praegu näib samasugustes surmatõmblustes vaevlevat terve kapitalistlik maailmasüsteem. Ent praegust murrangut saab vaadata ka oluliselt kaugema ajaloo taustal. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus "Stsientism ja seks" [2] inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Silicon Valley visionääride singulaarsusejutlustes aimub milleniaarset energiat [3] – ootust, et kohe-kohe leiab aset Kristuse teise tulemisega võrreldav tehnoloogiline murrang."Teisel teljeajastul muutub immanentne maailm taaskord pühalikuks. Sellest annavad tunnistust nii Gaia liikumine, kasvav ökoloogiline teadlikkus kui ka üha suurem huvi põlisrahvaste kultuuride vastu, kelle jaoks pole käegakatsutav tegelikkus oma pühadust kunagi kaotanudki," ütles Tähenduse teejuhtide 42. numbris usutletud USA kultuuriloolane Richard Tarnas ("Teine teljeajastu", 5.24) [4]. Esimene teljeajastu viitab siin umbes tuhat aastat enne Kristust alanud põhjapanevale tajulaadi muutusele; Tarnas näeb praegu aset leidmas teist samaväärset murrangut.Milline neist võrdluspunktidest aitab meil oma praegust olukorda kõige paremini mõista? Selle küsimusega me toda vestlust alustasimegi.Head kuulamist!Hardo————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7160216/hardo-pajula-viirus-opsusteemis[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://youtu.be/vM9Xzy1tBt8?si=Dw0TX2oX2oUYSg6r&t=1[4] https://teejuhid.postimees.ee/8022764/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-richard-tarnasega-teine-teljeajastu
#279 Aivar Haller ja Sulev Ojap "Pärast kapitalismi"
02:03:07|"Kapitalism ja turumajandus [või mis sellest järele on jäänud] on jõudnud punkti, kus nad hävitavad üha enam kogu ühiskonda. See on üsna selge, kui vaadelda tähelepanelikult maailmas korduvate finantskriiside põhjuseid, süvenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel, massilist keskkonnaseisundi halvenemist maailma teatud piirkondades ja sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud keskkonnakatastroofe. Kapitalism sellisel kujul kesta ei saa," kirjutab raamatus "After Capitalism" Emersoni kolledži [1] kauaaegne majandusjuht Michael Spence.Spence'i raamatu lähtekoht on Rudolf Steineri [2] arusaam ühiskonna kolme valdkonna erinevast loogikast, mille võib lühidalt kokku võtta nii: 1) vaimu- ja kultuurielu vajab vabadust; 2) õiguselu peab lähtuma inimeste võrdsusest; 3) majanduselu ülesanne on inimeste vajaduste rahuldamine koostöö ja vastastikuse abistamise kaudu.Steineri vaadetest me tema mõtte ja waldorfpedagoogika kauaaegsete edendajate Aivar Halleri ja Sulev Ojapiga selles saates peaasjalikult rääkisimegi.Head kuulamist!Hardo——————————————[1] https://emerson.org.uk[2] https://youtu.be/n7ohA8jp5DI?si=3fgtm3z5BG9x99Ow&t=1
#278 Tiiu Kuurme ja Rea Raus "Ahrimani petukaup"
02:01:24|"Paidagogos oli antiikmaailmas teadupärast last kooli saatev ori," kirjutab Tiiu Kuurme artiklis "Paedagogia perennis ja katkestuste kultuur" [1]. "Hiljem samastus ta kasvatajaga, õpetajaga, saatjaga, mentoriga. Vaadeldes aateajalugu linnulennul, on kõigi meie aegadeni jõudnud mõtlejate sõnumite keskmes küsimus inimesest."Mul ja nii mõnelgi teisel on tunne, et viimastel aastakümnetel on esiplaanile tõusnud küsimus Masinast – nii nimetab tervet elu optimeerimise, kontrolli ja tõhususe loogika alla painutavat maailmakäsitust inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Vestluse viimasel pooltunnil viisingi jutu Masinale. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu,“ tsiteerisin ma hakatuseks Kingsnorthi [2]. "Kristuse asemele on tulnud Ahriman," noppis mu jutu üles Tiiu, viidates Rudolf Steineri 1919. aastal Zürichis peetud loengule "Ahrimani pettus".Steineri käsitluses mõjutavad inimkonna vaimset evolutsiooni kaks vastandlikku jõudu – Lucifer ja Ahriman – ning neid tasakaalustav ja ületav Kristus. Lucifer, langenud ingel, tõmbab inimesi materiaalsest maailmast puhtvaimsesse gnostilisse ühtsusesse. Muistse zoroastristliku deemoni järgi nime saanud Ahriman on seevastu läbinisti materiaalne olend, kelle maailmakäsitus on "kalkuleeriv, "jääkülm" ja ratsionaalne," kirjutab Kingsnorth raamatus "Against the Machine" [3]. "Ahrimani pärusmaaks on majandus, teadus, tehnoloogia ja kõik, mis on teraskõva ja tulevikku suunatud." Suur osa järelejäänud vestlusest keerleski selle ümber, kuidas Ahrimanile vastu seista. Lõpuminutitel tuli jutuks Tähenduse teejuhtide 17. numbris ilmunud intervjuu USA teoloogi Matthew Foxiga ("Ökoloogia on praktiline kosmoloogia", 2.22 [4]). Fox väitis seal, et endise hävituslenduri pööramine müstikuks maksab 42 miljonit dollarit piloodi kohta [5]. "On seda ehk võimalik teha odavamalt?" uurisin ma oma vestluskaaslastelt. "Seda saab teha isegi tasuta, kui inimest tabab mingi kohutav isiklik vapustus," kostis selle peale Rea Raus. Lõpuks nentisime siiski, et meie võimalused kaaskodanikke ühte või teise suunda pöörata on üsna piiratud ning ega meil peale nende eest palvetamise kuigi palju muid võimalusi ei olegi.Seetõttu lõppes jutuajamine üleskutsega palvetada Jürgen Ligi eest. Head kuulamist!Hardo———————————————[1] https://www.opleht.ee/2024/11/paedagogia-perennis-ja-katkestuste-kultuur/[2] https://edasi.org/276472/hardo-pajula-kaks-kiilakat-ja-nende-kamm/[3] https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/kultuur-ja-uhiskond/filosoofia/against-the-machine/2243635[4] https://teejuhid.postimees.ee/7457148/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-matthew-foxiga-okoloogia-on-praktiline-kosmoloogia[5] https://www.youtube.com/live/JiqwisgI2Xg?t=1s
#277 Indrek Neivelt ja Heido Vitsur "Zombimajanduse sõlmprobleemid"
01:59:22|"Ei ole ime, et inimesed küsivad: mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame? On see mingi jabur film? Ma sõidan jalgrattal läbi hüljatud linna ja mõtlen, kas ma olen sattunud zombi-filmi? Tegelikult oleme elanud zombi-filmis juba mitmeid aastaid, sest meie vanad ideed ja nendele ehitatud süsteemid on olnud surnud juba mõnda aega. Meid ümbritsevad zombi-institutsioonid. Need surid tegelikult võib-olla juba 2008. aastal," ütles meile Tähenduse teejuhtide 8. numbris intervjueeritud endine finantsajakirjanik Jules Evans [1]."Mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame?" oligi selle vestlusringi keskne küsimus. Vestluse viimasel pooltunnil palusin ma stuudiokülalistel kommenteerida inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi mõtet, et käimasolev kobarkriis on oma olemuselt spirituaalne ning see on ka põhjus, miks me ei leia sellele poliitilisi ega majanduslikke lahendusi [2]. "Minu arust on täiesti selge, et kriis ei ole seotud sellega, et me oleksime vaesuses või puuduses. Läänemaailmas pole see kindlasti nii. Kriis on ikkagi esmasjoones inimese peas, tema vaimsuses ja väärtusmaailmas. Süsteem, mis võimaldaks tal maailma seletada ja selles orienteeruda, on täiesti hägustunud, seda õieti polegi. Ma olen sellega täiesti nõus," vastas selle peale Heido. Kõige lõpuks jõudsime Indreku sõnastatud järeldusele, et allakukkuvas lennukis pole ateiste.Head kuulamist!Hardo——————————————— [1] https://teejuhid.postimees.ee/7231062... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...
#276 Karl Käsnapuu ja Vahur Laiapea "Keskmised koridorid"
02:04:52|Mõned nädalad tagasi kirjutas Vahur Laiapea mulle, et tal on parajasti pooleli Deepak Chopra raamat "Elu pärast surma" [1]. "Mida vanemaks saan, seda enam püüan mõista ja mõtestada enda suremise asja," tunnistas ta samas. Selle peale tekkis meil mõlemal mõte selle suremise asja üle koos mõtteid vahetada. Kolmanda vestluskaaslase üle ei pidanud pikalt järele mõtlema; kutsusime endaga kaasa Eesti juhtiva surmaspetsialisti Karl Käsnapuu [2]. Kahe tunni jooksul keerles jutt, nagu ikka, sinna ja tänna: alustasime juhitud imedest ja sünkroonsustest ning jõudsime hirmude kaudu viimaks teadmatuse piiri ja eludraakonini.Saate lõpus (109. minutil) jõudsime Heiti Talviku neljarealise epigrammini "Spenglerit lugedes": "See on Õhtumaa hing / kui ta teisi ei söö, ei lahka, / pöördub ta tagasi ning / iseenese pistab nahka.""Õhtumaa hing" oleks sobinud ka selle saate pealkirjaks, kuid lõpuks otsustasin siiski 73. minutil kõlama jäänud kujundi kasuks. Rääkisime seal Carl Gustav Jungist ja tema surmalähedasest kogemusest. "Ta sai selle tõttu rohkem asjadest aru ja julges ka rohkem rääkida," selgitas Karl kõnealuse kogemuse mõju Jungile. "Kui sa oled kord suure eksistentsiga kokku põrganud, ei lähe sulle enam nii palju korda, mida keskmistes koridorides sinust arvatakse."Hardo————————————————[1] https://www.apollo.ee/et/elu-parast-surma.html[2] https://www.apollo.ee/et/surmalahedased-kogemused.html
#275 Kaido Ole ja Taavo Remmel "Vaikuse mägi"
02:02:15|"Küllap tundis isa Maximos vastutusekoorma erilist raskust, olgugi et selle vastutuse kandmine pidi kestma vaid lühikest aega. Mõeldes tema uutele kohustustele, meenus mulle üks vestlus. Isa Maximos oli tol korral tutvustamas meile kloostri hindamatu väärtusega kunstiteoseid ning juhtus ka selgitama, miks on nii oluline, et Athose mägi jääks autonoomseks: et jääks püsima munkluse tõeline vaim. "Kloostrite sulgemine," ütles ta reformatsioonijärgsete sündmuste kohta, "oli nagu kristluse südame väljarebimine." Ta pidas silmas, et just kloostrites sai järjekindlalt valmistada ette pinda religioossele kogemusele, mis andis elavat tunnistust Jumala olemasolust. Kui kloostrid kadusid, pidi Lääs oma jumalaotsingutes toetuma ainuüksi mõistusele. Aga Jumala tundmiseni, tavatses isa Maximos ikka ja jälle öelda, ei vii filosoofia ega teaduslikud eksperimendid, vaid süsteemselt ja järjekindlalt viljeldud vaimulikud meetodid, mis avavad inimese Püha Vaimu armule. Ainult nii saame maitsta midagi jumalikku, ainult nii saame vahetu, kogemusliku teadmise oma Loojast. Muul juhul, jätkas ta, "jääme pidama uskumuste ja ideoloogiate tasandile." "Mul on tunne, et kui ei ole enam munkasid ja nunnasid, kes hoiavad elus kristluse müstilist traditsiooni ja palvetavad meie kõigi eest, jääb kogu asjast järele ainult õõnes kest," ütles Paul Kingsnorth [1], kui ma palusin tal kommenteerida isa Maximose mõtet, et kloostrite sulgemine tähendas kristluse südame väljarebimist. "Mitte sellepärast, et mungad oleksid teistest inimestest olulisemad või et me peaksime kõik mungaks hakkama – seda ei juhtu niikuinii –, vaid sellepärast, et nad on pühendanud kogu oma elu Kristusele ning hoiavad palvetega kogu seda traditsiooni alal kõigi teiste jaoks. Athose mäel on seda tehtud üle tuhande aasta."Sügishooaja avasaates alustasime "Vaikuse mäest" [2] ning jõusime läbi kunsti, muusika ja lapsepõlve animistlike kogemuste lõpuks imedeni. "Selleks, et ratsionaalne olla, tuleb uskuda imedesse," kõlas järeldus, millele me kolmekesi alla kirjutasime.H.—————————— [1] https://youtu.be/J2K3UWfYY48?si=OZ0VhtqStWL9bCSU&t=969[2] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html
#274 Aleksander Eeri Laupmaa ja Markus Lille "Märkamatud sissetungijad"
02:04:50|"Ütleme, et logismos on teatava kvaliteedi ja intensiivsuse astmega mõte," vastas isa Maximos. "Logismos’e juures on midagi salapärast. Tema mõju võib võrrelda süstiga, mille arst teile teeb. Kui teie vaimulikku vereringesse satuvad negatiivsed logismos’ed, siis võivad nad teid mõjutada samal viisil nagu mürgid, mis nõela kaudu teie kehasse tungivad ja kõikjale surmavat mõju kannavad. Teie vaimulik maailm saastub ja te olete mõjutatud kõige sügavama tasandini, vundamendini. Kogu teie vaimulik ehitis võib vundamendist peale kõikuma lüüa. Üheainsa logismos’e intensiivsus võib vahel olla nii suur, et selle mõju all olevad inimesed tunnevad end täiesti abitutena. Nad võivad rakendada kogu oma jõudu, et end selliste sissetungijate eest kaitsta, aga asjatult."274. saates võtsime oluliselt nooremas koosseisus Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] toel – sealt pärineb muidugi ka ülaltoodud tsitaat – taas üles küsimuse, mille juurde eelmine jutuajamine pidama jäi: kuidas kaitsta end igiõela Kiusaja kimbutuste eest?Head kuulamist!Hardo———————————————[1] https://youtu.be/w1LxyPAqIWw?si=jBvAcfxiELdlaake&t=1
#273 Arne Hiob ja Taavo Remmel "Nähtamatud kiusajad"
02:02:07|"Ta tuli maailma, et anda meile Iseennast. Et näidata meile Teed meie lunastuse poole," vastas ta [isa Maximos] edasi kõndides. "Kas te ei mäleta, mida ütles Athanasius Suur?" Jumal sai inimeseks, et inimesed võiksid saada Jumalaks."""Jah-jah, ma tean," kiirustasin kinnitama. "See on idakristliku müstika moto. Seega: Kristus näitas meile teed Jumala poole, aga saatan on jõud, mis püüab meid takistada sihtmärgini jõudmast," lisasin. "Aga kuidas ta seda teeb? Mis on saatana meetodid ja vahendid?""Vanakesed ütlevad, et tema vahendid on logismos’ed," vastas isa Maximos."See tähendab: mõtted?""Logismos’ed on palju intensiivsemad kui lihtsad mõtted. Nad tungivad inimese olemuse sügavusse. Neil on tohutu jõud. Aga öelgem praegu," selgitas isa Maximos edasi, "et lihtne mõte on nõrk logismos. Oluline on siiski taibata, et on mõtteid – logismos’eid –, mis kord juba inimesse pääsedes võivad õõnestada vaimuliku elu kõiki ilminguid kuni juurteni välja. Inimesed, kes elavad maailmas, ei tea logismos’te iseloomust ja võimust midagi. See tähendab, et nad ei ole seda ise reaalsena kogenud. Kui nad jätkavad vaimulikku võitlemist – just süstemaatiliselt palvetades –, siis hakkavad nad mõistma selle tegelikkuse tõelist tähendust ja võimu."Nii kõlab lõik Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] üheksandast peatükist "Nähtamatud sissetungijad". Selles saates üritasime logismos'te iseloomust ja võimust midagi rohkem teada saada.H.—————————————————[1] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html