Share
Tähenduse teejuhid
#69 Kivisildnik ja Andreas Veispak, "Kus on puuri võti?"
"Ma mõtlesin seda, et siis te oleksite tuttav minu argumentatsiooniga, mis osaliselt tugineb Ühendriikide ajaloole," räägib Columbia ülikooli külalislektor Govinda Lal Saul Bellow' igihalja romaani "Mr. Sammleri planeet" peategelasele. "Pärast 1776. aastat oli ekspansiooniks avatud terve kontinent, ja see maa imes kõik vead endasse. Ma ei ole muidugi ajaloolane. Aga kui inimene ei söanda julgeid oletusi teha, peab ta kõik spetsialistide hoolde jätma. Euroopal puudus pärast 1789. aastat ruum oma vigade jaoks. Tagajärg: sõda ja revolutsioon, kusjuures revolutsioonid lõppesid hullumeelsete käes."
Tsiteeritud lõik Bellow' raamatust on mul aastaid meeles mõlkunud, eriti aktuaalseks muutus see pärast seda, kui ma tutvusin põhjalikult Martin Malia revolutsioonide ajaloost kirjutatud teosega "Ajaloo vedurid"*. Ma kasutasin sama tsitaati kaheksa aastat tagasi Postimehele kirjutatud arvamusloos "Kõnnumaa õnnistus" ning 2019. aasta eelviimasel päeval lugesin ma selle ette ka oma kahele saatekülalisele, kelleks olid sedapuhku Kivisildnik ja Andreas Veispak**.
Hakatuseks arutasimegi selle üle, mida sellest mõttest arvata. "Kui on ressursse, saab teha vigu," selgitas Kivisildnik oma tõlgendust (33. minut), "kui ei ole, siis enam ei saa, vead lõppevad ära nii või teisiti koos ressursi lõppemisega. Kas kogu inimkond sureb välja?... Võib-olla."
Pärast mõnevõrra sellist morbiidset algust tõin ma mängu sama võrdpildi (43. minut), mida ma kasutasin meie hiljutises Hooandja videos***: Mulle tõesti tundub, et inimsugu meenutab järjest rohkem kinnisesse puuri suletud rotikarja, mille liikmed vee- ja toidupuuduse kartusel ning mustuse kuhjumise tõttu üksteisele kõrri on valmis kargama. Kui see peaks tõesti nii olema, siis on äärmiselt oluline horisont uuesti lahti saada, olgu see siis füüsiline, hingeline või vaimne (nii palju, kui me neid üksteisest eristada suudame).
Ühe romaanikangelase arvates on väljapääsuks kodanike komandeerimine kosmosesse, s.o plaan, mille taga paistavad Noa laeva kõrvad. Uurisingi seejärel Brüsselis kosmoseasju korraldavalt Andreaselt, mida tema sellest füüsilise horisondi avamise katsest arvab. Andreas viitas 1990-ndatel aastatel Arizona osariigis korraldatud eksperimendile (69. minut), kus keset kõrbe ehitatud tehiskeskkonda pandi elama kaheksa teadlast. Esialgne mõte oli hoida neid kaks aastat maailmast täiesti ära lõigatud autonoomse üksusena. See katse kukkus ettearvatult läbi. Kõigepealt läks see seltskond seal õige pea omavahel tülli ja ühest kolooniast sai kaks. Ent ilmnes ka tehniline probleem: selgus, et tolles õnnetus tehiskeskkonnas hingitsev taimestik ei suutnud toota piisavalt palju hapnikku. Seda on aga Arizonas tunduvalt lihtsam juurde hankida kui Kuu peal. "Ükskõik, kuhu me täna ka ei lähe: lõunapoolusele, Antarktikasse, Everesti tippu – kõik need kohad on inimesele elamiseks oluliselt sõbralikumad kui Kuu, Marss või mõni teine taevakeha. Mistõttu mõte sellest, et meil hakkab lähiaastatel toimuma mingi massemigratsioon Maalt kuhugi mujale on minu isikliku arvamuse järgi ikkagi utoopiline," võttis Andreas kokku selle teema (70. minut).
Järelikult tuleb jääda ja otsida horisondi avamiseks teisi variante. Sõltumata sellest, kas need võimalused on oma laadilt hingelised või vaimsed, peavad nad kuidagi muutma meie käitumist. Siinkohal jäi mulle kõrva üks teine uuring, mida tutvustas Kivisildnik (65. minut). Kõnealuses uurmistöös olevat vaadeldud pärast rasket haigust elule tagasi võidetud inimesi, kes seisid järsku vastamisi vajadusega muuta põhjalikult oma elukombeid. Seda suutvad tolle teadustöö autorite sõnul üksnes 15 protsenti vaadeldud patsientidest. "Ülejäänud 85 protsenti sureb ära lihtsalt sellepärast, et nad ei hakka inimese moodi elama. Nad teavad, mis neid ootab, ja nad surevad ikkagi. Põhjus on selles, et see pahe ongi nende elu. Nad ei suuda seda millegagi asendada, ega isegi ette kujutada, et nad võiksid näiteks ilma väga ohtra alkoholita edasi elada."
"Elustiili ja -harjumuste muutmine on ülimalt keeruline asi," jätkas Kivisildnik, "tavaliselt võtab inimene vastu mingi usu. See on jälle see vaimne komponent, mingi spirituaalsus, mingi vuuduu, huhhuu, aga see on ainus võimalus ellu jääda. Kuigi keegi ütleb, et planeeti saabki päästa mingi vaimsus, siis võib-olla see ongi nii. Mida me selle all mõtleme on juba omaette jutt" (67. minut).
Selle jutuajamise põhjal jäi mulle seega mulje, et meie põhilised valikud on: 1) utoopia; 2) vuuduu; 3) huhhuu.
Palugem, et meil oleks tarkust õigesti valida.
H.
--------------------------------
* https://www.amazon.com/Historys-Locomotives-Revolutions-Making-Modern-ebook/dp/B0015B7ITO/ref=sr_1_1?crid=34F8AT40OZ09E&keywords=martin+malia%2C+history%27s+locomotives&qid=1582383358&sprefix=Martin+Malia%2Caps%2C247&sr=8-1
** https://www.youtube.com/watch?v=-QrXSUVGNvI&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=19
*** https://www.hooandja.ee/projekt/rupert-sheldrake-eestis-teadus-ja-vaimne-praktika
More episodes
View all episodes
#281 Tarmo Aarma ja Ago Lilleorg "Kaevikutes ei ole ateiste"
02:07:29|"Kaevikutes pole ateiste," olevat öelnud katoliku preester ja sõjaväekaplan William Thomas Cummings 1942. aastal Filipiinidel Bataani lahingu ajal peetud jutluses. Tänases saates arutame selle aforismi tagamaid sõjaoperaator Tarmo Aarma ja kaplan Ago Lilleoruga.
#280 Sandra Laur ja Andreas Veispak "Olukorrast maailmariigis"
01:55:48|Kust otsida lähimaid paralleele praegu õues toimuvale? Minuvanustele tulevad esmalt meelde ilmselt Nõukogude impeeriumi lõpukrambid 1980. aastate lõpul [1]. Praegu näib samasugustes surmatõmblustes vaevlevat terve kapitalistlik maailmasüsteem. Ent praegust murrangut saab vaadata ka oluliselt kaugema ajaloo taustal. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus "Stsientism ja seks" [2] inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Silicon Valley visionääride singulaarsusejutlustes aimub milleniaarset energiat [3] – ootust, et kohe-kohe leiab aset Kristuse teise tulemisega võrreldav tehnoloogiline murrang."Teisel teljeajastul muutub immanentne maailm taaskord pühalikuks. Sellest annavad tunnistust nii Gaia liikumine, kasvav ökoloogiline teadlikkus kui ka üha suurem huvi põlisrahvaste kultuuride vastu, kelle jaoks pole käegakatsutav tegelikkus oma pühadust kunagi kaotanudki," ütles Tähenduse teejuhtide 42. numbris usutletud USA kultuuriloolane Richard Tarnas ("Teine teljeajastu", 5.24) [4]. Esimene teljeajastu viitab siin umbes tuhat aastat enne Kristust alanud põhjapanevale tajulaadi muutusele; Tarnas näeb praegu aset leidmas teist samaväärset murrangut.Milline neist võrdluspunktidest aitab meil oma praegust olukorda kõige paremini mõista? Selle küsimusega me toda vestlust alustasimegi.Head kuulamist!Hardo————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7160216/hardo-pajula-viirus-opsusteemis[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://youtu.be/vM9Xzy1tBt8?si=Dw0TX2oX2oUYSg6r&t=1[4] https://teejuhid.postimees.ee/8022764/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-richard-tarnasega-teine-teljeajastu
#279 Aivar Haller ja Sulev Ojap "Pärast kapitalismi"
02:03:07|"Kapitalism ja turumajandus [või mis sellest järele on jäänud] on jõudnud punkti, kus nad hävitavad üha enam kogu ühiskonda. See on üsna selge, kui vaadelda tähelepanelikult maailmas korduvate finantskriiside põhjuseid, süvenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel, massilist keskkonnaseisundi halvenemist maailma teatud piirkondades ja sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud keskkonnakatastroofe. Kapitalism sellisel kujul kesta ei saa," kirjutab raamatus "After Capitalism" Emersoni kolledži [1] kauaaegne majandusjuht Michael Spence.Spence'i raamatu lähtekoht on Rudolf Steineri [2] arusaam ühiskonna kolme valdkonna erinevast loogikast, mille võib lühidalt kokku võtta nii: 1) vaimu- ja kultuurielu vajab vabadust; 2) õiguselu peab lähtuma inimeste võrdsusest; 3) majanduselu ülesanne on inimeste vajaduste rahuldamine koostöö ja vastastikuse abistamise kaudu.Steineri vaadetest me tema mõtte ja waldorfpedagoogika kauaaegsete edendajate Aivar Halleri ja Sulev Ojapiga selles saates peaasjalikult rääkisimegi.Head kuulamist!Hardo——————————————[1] https://emerson.org.uk[2] https://youtu.be/n7ohA8jp5DI?si=3fgtm3z5BG9x99Ow&t=1
#278 Tiiu Kuurme ja Rea Raus "Ahrimani petukaup"
02:01:24|"Paidagogos oli antiikmaailmas teadupärast last kooli saatev ori," kirjutab Tiiu Kuurme artiklis "Paedagogia perennis ja katkestuste kultuur" [1]. "Hiljem samastus ta kasvatajaga, õpetajaga, saatjaga, mentoriga. Vaadeldes aateajalugu linnulennul, on kõigi meie aegadeni jõudnud mõtlejate sõnumite keskmes küsimus inimesest."Mul ja nii mõnelgi teisel on tunne, et viimastel aastakümnetel on esiplaanile tõusnud küsimus Masinast – nii nimetab tervet elu optimeerimise, kontrolli ja tõhususe loogika alla painutavat maailmakäsitust inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Vestluse viimasel pooltunnil viisingi jutu Masinale. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu,“ tsiteerisin ma hakatuseks Kingsnorthi [2]. "Kristuse asemele on tulnud Ahriman," noppis mu jutu üles Tiiu, viidates Rudolf Steineri 1919. aastal Zürichis peetud loengule "Ahrimani pettus".Steineri käsitluses mõjutavad inimkonna vaimset evolutsiooni kaks vastandlikku jõudu – Lucifer ja Ahriman – ning neid tasakaalustav ja ületav Kristus. Lucifer, langenud ingel, tõmbab inimesi materiaalsest maailmast puhtvaimsesse gnostilisse ühtsusesse. Muistse zoroastristliku deemoni järgi nime saanud Ahriman on seevastu läbinisti materiaalne olend, kelle maailmakäsitus on "kalkuleeriv, "jääkülm" ja ratsionaalne," kirjutab Kingsnorth raamatus "Against the Machine" [3]. "Ahrimani pärusmaaks on majandus, teadus, tehnoloogia ja kõik, mis on teraskõva ja tulevikku suunatud." Suur osa järelejäänud vestlusest keerleski selle ümber, kuidas Ahrimanile vastu seista. Lõpuminutitel tuli jutuks Tähenduse teejuhtide 17. numbris ilmunud intervjuu USA teoloogi Matthew Foxiga ("Ökoloogia on praktiline kosmoloogia", 2.22 [4]). Fox väitis seal, et endise hävituslenduri pööramine müstikuks maksab 42 miljonit dollarit piloodi kohta [5]. "On seda ehk võimalik teha odavamalt?" uurisin ma oma vestluskaaslastelt. "Seda saab teha isegi tasuta, kui inimest tabab mingi kohutav isiklik vapustus," kostis selle peale Rea Raus. Lõpuks nentisime siiski, et meie võimalused kaaskodanikke ühte või teise suunda pöörata on üsna piiratud ning ega meil peale nende eest palvetamise kuigi palju muid võimalusi ei olegi.Seetõttu lõppes jutuajamine üleskutsega palvetada Jürgen Ligi eest. Head kuulamist!Hardo———————————————[1] https://www.opleht.ee/2024/11/paedagogia-perennis-ja-katkestuste-kultuur/[2] https://edasi.org/276472/hardo-pajula-kaks-kiilakat-ja-nende-kamm/[3] https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/kultuur-ja-uhiskond/filosoofia/against-the-machine/2243635[4] https://teejuhid.postimees.ee/7457148/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-matthew-foxiga-okoloogia-on-praktiline-kosmoloogia[5] https://www.youtube.com/live/JiqwisgI2Xg?t=1s
#277 Indrek Neivelt ja Heido Vitsur "Zombimajanduse sõlmprobleemid"
01:59:22|"Ei ole ime, et inimesed küsivad: mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame? On see mingi jabur film? Ma sõidan jalgrattal läbi hüljatud linna ja mõtlen, kas ma olen sattunud zombi-filmi? Tegelikult oleme elanud zombi-filmis juba mitmeid aastaid, sest meie vanad ideed ja nendele ehitatud süsteemid on olnud surnud juba mõnda aega. Meid ümbritsevad zombi-institutsioonid. Need surid tegelikult võib-olla juba 2008. aastal," ütles meile Tähenduse teejuhtide 8. numbris intervjueeritud endine finantsajakirjanik Jules Evans [1]."Mis sorti reaalsuses me õigupoolest elame?" oligi selle vestlusringi keskne küsimus. Vestluse viimasel pooltunnil palusin ma stuudiokülalistel kommenteerida inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi mõtet, et käimasolev kobarkriis on oma olemuselt spirituaalne ning see on ka põhjus, miks me ei leia sellele poliitilisi ega majanduslikke lahendusi [2]. "Minu arust on täiesti selge, et kriis ei ole seotud sellega, et me oleksime vaesuses või puuduses. Läänemaailmas pole see kindlasti nii. Kriis on ikkagi esmasjoones inimese peas, tema vaimsuses ja väärtusmaailmas. Süsteem, mis võimaldaks tal maailma seletada ja selles orienteeruda, on täiesti hägustunud, seda õieti polegi. Ma olen sellega täiesti nõus," vastas selle peale Heido. Kõige lõpuks jõudsime Indreku sõnastatud järeldusele, et allakukkuvas lennukis pole ateiste.Head kuulamist!Hardo——————————————— [1] https://teejuhid.postimees.ee/7231062... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...
#276 Karl Käsnapuu ja Vahur Laiapea "Keskmised koridorid"
02:04:52|Mõned nädalad tagasi kirjutas Vahur Laiapea mulle, et tal on parajasti pooleli Deepak Chopra raamat "Elu pärast surma" [1]. "Mida vanemaks saan, seda enam püüan mõista ja mõtestada enda suremise asja," tunnistas ta samas. Selle peale tekkis meil mõlemal mõte selle suremise asja üle koos mõtteid vahetada. Kolmanda vestluskaaslase üle ei pidanud pikalt järele mõtlema; kutsusime endaga kaasa Eesti juhtiva surmaspetsialisti Karl Käsnapuu [2]. Kahe tunni jooksul keerles jutt, nagu ikka, sinna ja tänna: alustasime juhitud imedest ja sünkroonsustest ning jõudsime hirmude kaudu viimaks teadmatuse piiri ja eludraakonini.Saate lõpus (109. minutil) jõudsime Heiti Talviku neljarealise epigrammini "Spenglerit lugedes": "See on Õhtumaa hing / kui ta teisi ei söö, ei lahka, / pöördub ta tagasi ning / iseenese pistab nahka.""Õhtumaa hing" oleks sobinud ka selle saate pealkirjaks, kuid lõpuks otsustasin siiski 73. minutil kõlama jäänud kujundi kasuks. Rääkisime seal Carl Gustav Jungist ja tema surmalähedasest kogemusest. "Ta sai selle tõttu rohkem asjadest aru ja julges ka rohkem rääkida," selgitas Karl kõnealuse kogemuse mõju Jungile. "Kui sa oled kord suure eksistentsiga kokku põrganud, ei lähe sulle enam nii palju korda, mida keskmistes koridorides sinust arvatakse."Hardo————————————————[1] https://www.apollo.ee/et/elu-parast-surma.html[2] https://www.apollo.ee/et/surmalahedased-kogemused.html
#275 Kaido Ole ja Taavo Remmel "Vaikuse mägi"
02:02:15|"Küllap tundis isa Maximos vastutusekoorma erilist raskust, olgugi et selle vastutuse kandmine pidi kestma vaid lühikest aega. Mõeldes tema uutele kohustustele, meenus mulle üks vestlus. Isa Maximos oli tol korral tutvustamas meile kloostri hindamatu väärtusega kunstiteoseid ning juhtus ka selgitama, miks on nii oluline, et Athose mägi jääks autonoomseks: et jääks püsima munkluse tõeline vaim. "Kloostrite sulgemine," ütles ta reformatsioonijärgsete sündmuste kohta, "oli nagu kristluse südame väljarebimine." Ta pidas silmas, et just kloostrites sai järjekindlalt valmistada ette pinda religioossele kogemusele, mis andis elavat tunnistust Jumala olemasolust. Kui kloostrid kadusid, pidi Lääs oma jumalaotsingutes toetuma ainuüksi mõistusele. Aga Jumala tundmiseni, tavatses isa Maximos ikka ja jälle öelda, ei vii filosoofia ega teaduslikud eksperimendid, vaid süsteemselt ja järjekindlalt viljeldud vaimulikud meetodid, mis avavad inimese Püha Vaimu armule. Ainult nii saame maitsta midagi jumalikku, ainult nii saame vahetu, kogemusliku teadmise oma Loojast. Muul juhul, jätkas ta, "jääme pidama uskumuste ja ideoloogiate tasandile." "Mul on tunne, et kui ei ole enam munkasid ja nunnasid, kes hoiavad elus kristluse müstilist traditsiooni ja palvetavad meie kõigi eest, jääb kogu asjast järele ainult õõnes kest," ütles Paul Kingsnorth [1], kui ma palusin tal kommenteerida isa Maximose mõtet, et kloostrite sulgemine tähendas kristluse südame väljarebimist. "Mitte sellepärast, et mungad oleksid teistest inimestest olulisemad või et me peaksime kõik mungaks hakkama – seda ei juhtu niikuinii –, vaid sellepärast, et nad on pühendanud kogu oma elu Kristusele ning hoiavad palvetega kogu seda traditsiooni alal kõigi teiste jaoks. Athose mäel on seda tehtud üle tuhande aasta."Sügishooaja avasaates alustasime "Vaikuse mäest" [2] ning jõusime läbi kunsti, muusika ja lapsepõlve animistlike kogemuste lõpuks imedeni. "Selleks, et ratsionaalne olla, tuleb uskuda imedesse," kõlas järeldus, millele me kolmekesi alla kirjutasime.H.—————————— [1] https://youtu.be/J2K3UWfYY48?si=OZ0VhtqStWL9bCSU&t=969[2] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html
#274 Aleksander Eeri Laupmaa ja Markus Lille "Märkamatud sissetungijad"
02:04:50|"Ütleme, et logismos on teatava kvaliteedi ja intensiivsuse astmega mõte," vastas isa Maximos. "Logismos’e juures on midagi salapärast. Tema mõju võib võrrelda süstiga, mille arst teile teeb. Kui teie vaimulikku vereringesse satuvad negatiivsed logismos’ed, siis võivad nad teid mõjutada samal viisil nagu mürgid, mis nõela kaudu teie kehasse tungivad ja kõikjale surmavat mõju kannavad. Teie vaimulik maailm saastub ja te olete mõjutatud kõige sügavama tasandini, vundamendini. Kogu teie vaimulik ehitis võib vundamendist peale kõikuma lüüa. Üheainsa logismos’e intensiivsus võib vahel olla nii suur, et selle mõju all olevad inimesed tunnevad end täiesti abitutena. Nad võivad rakendada kogu oma jõudu, et end selliste sissetungijate eest kaitsta, aga asjatult."274. saates võtsime oluliselt nooremas koosseisus Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] toel – sealt pärineb muidugi ka ülaltoodud tsitaat – taas üles küsimuse, mille juurde eelmine jutuajamine pidama jäi: kuidas kaitsta end igiõela Kiusaja kimbutuste eest?Head kuulamist!Hardo———————————————[1] https://youtu.be/w1LxyPAqIWw?si=jBvAcfxiELdlaake&t=1
#273 Arne Hiob ja Taavo Remmel "Nähtamatud kiusajad"
02:02:07|"Ta tuli maailma, et anda meile Iseennast. Et näidata meile Teed meie lunastuse poole," vastas ta [isa Maximos] edasi kõndides. "Kas te ei mäleta, mida ütles Athanasius Suur?" Jumal sai inimeseks, et inimesed võiksid saada Jumalaks."""Jah-jah, ma tean," kiirustasin kinnitama. "See on idakristliku müstika moto. Seega: Kristus näitas meile teed Jumala poole, aga saatan on jõud, mis püüab meid takistada sihtmärgini jõudmast," lisasin. "Aga kuidas ta seda teeb? Mis on saatana meetodid ja vahendid?""Vanakesed ütlevad, et tema vahendid on logismos’ed," vastas isa Maximos."See tähendab: mõtted?""Logismos’ed on palju intensiivsemad kui lihtsad mõtted. Nad tungivad inimese olemuse sügavusse. Neil on tohutu jõud. Aga öelgem praegu," selgitas isa Maximos edasi, "et lihtne mõte on nõrk logismos. Oluline on siiski taibata, et on mõtteid – logismos’eid –, mis kord juba inimesse pääsedes võivad õõnestada vaimuliku elu kõiki ilminguid kuni juurteni välja. Inimesed, kes elavad maailmas, ei tea logismos’te iseloomust ja võimust midagi. See tähendab, et nad ei ole seda ise reaalsena kogenud. Kui nad jätkavad vaimulikku võitlemist – just süstemaatiliselt palvetades –, siis hakkavad nad mõistma selle tegelikkuse tõelist tähendust ja võimu."Nii kõlab lõik Kyriacos Markidese "Vaikuse mäe" [1] üheksandast peatükist "Nähtamatud sissetungijad". Selles saates üritasime logismos'te iseloomust ja võimust midagi rohkem teada saada.H.—————————————————[1] https://www.apollo.ee/et/vaikuse-magi.html