Share
Tähenduse teejuhid
#240 Piret Bristol ja (:)kivisildnik, "Ebatavalisi juhtumeid maalt ja merelt"
•
"Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].
Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.
Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.
Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].
Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.
Peatse kohtumiseni!
H.
———————————————
[2] https://teejuhid.postimees.ee
[3] https://my.ebs.ee/et/subject
[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase
[5] https://teejuhid.postimees.ee
More episodes
View all episodes
#241 Kaie Metsla, Aapo Pukk ja Helge Pukk, "Kuidas maalida Jumalat?"
02:01:32|"Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...[3] https://www.aapopukk.com[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m...#239 Steven-Hristo Evestus ja Indrek Koff, "Epideemia anatoomia"
01:29:30|"Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.Peatse kohtumiseni!H.————————————————————[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...[3] / vaimsetervisesari [4]#238 Kaie Metsla ja Peeter Sauter, "Siiasõitev rong"
02:01:52|mitu aastat pole nähtudsiia sõitvat rongikõik on muutuv millest lähtudselles asi ongiNii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."Peatse kohtumiseni!H.—————————————————[1] • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ... [2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell#237 Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky, "Ainus filosoofiline probleem"
02:07:31|"On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2]."Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.Head uudistamist!H.—————————————[1] • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera... [2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...[3] • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha... [4] • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha... [5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332...#236 Helle Kaasik ja Marko Kaasik, "Metsa teejuht"
01:50:31|"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.—————————————[1] • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality... [2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...[4] • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep...#235 Kaarel Ots ja Sten Sumberg, "Pankrotis planeet"
02:03:41|"Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].Peatse kohtumiseni!H.———————————————————[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...[2] • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis [3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ...#234 Alar Krautman ja Ingvar Villido, "Ida ja lääs"
02:00:59|"1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].Peatse kuulmseni!———————————————H.[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...[3] https://scientificandmedical.net[4] • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra... [5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...[6] https://ingvarvillido.com#233 Maarja Vaino ja Ardo Ran Varres, "Põrgupõhja muusika"
02:04:36|"Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.Peatse kohtumiseni!H.————————————————[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...[2] • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...