Share
Keskkonnaraadio
Vestleme Dagmar Kasega minimalistlikust elustiilist
•
Suur aitäh Dagmar Kasele, kellega rääkisime põhiliselt minimalismist. Kuna mind isiklikult minimalism väga huvitab ja tunnen sisemist vajadust minimalismi poole liikuda, olen eriti rõõmus, et just praegu meie vestlus aset leidis.
Veidi ka Dagmarist, kelle taust on ühtlaselt põnev ja kirev ja kirju. Dagmar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia (BA) ja interaktiivse multimeedia (MA) erialad, ta on õppinud kultuuride uuringuid Tallinna Ülikoolis ja viibinud külalisuurijana Helsingi Ülikooli soouuringute instituudis. Dagmar on(kaas)kureerinud ja -korraldanud haridus- ja kultuuriüritusi, sh naiste ja queer-kultuuri väärtustavat festivali LadyFest Tallinn aastatel 2011—2014 ning eetilise disaini ja vastutustundliku loomeettevõtluse loenguid ja koolitusi. Ta väärtustab vabatahtlikku tegevust, olles vabatahtlik Eesti loomakaitse seltsis ja Kelmiküla kassijaamas. Dagmari jaoks on väga olulisel kohal mitteinimesest persoonide [loomade], eelkõige kasside tervise ja heaolu edendamine — ta on osalenud mitmetel koolitustel ja veebinaridel, kus fookuses on olnud muuhulgas loomade üldmassaaž ning loomade anatoomia ja füsioloogia. Dagmar peab ka blogi, mis keskendub inimesest persoonidele, kes muudavad oma tegevusega maailma paremaks kohaks. Tutvu Dagmari blogiga DtheVeganFeminist https://dtheveganfeminist.wordpress.com/
Podcasti sisukord:
0:43 Kes on Dagmar?
3:00 Kuidas see blogimise protsess välja näeb?
6:00 Kuidas Sa minimalismini jõudsid? Ühe pesumasina lugu lapsepõlvest. Kogumisest ja "aga võib-olla läheb vaja" mõtteviisist.
9:40 Teadlikult minimalistiks saamine. Fumio Sasaki raamat "Goodbye, Things: On Minimalist Living".
13:30 Kas minimalistlik elustiil teeb koristamise lihtsamaks?Annetamisest.
15:20 Kas minimalist olles peab mingeid konkreetseid reegleid järgima? Loobumisest. Teemade lõpetatusest.
17:30 "Mingitest asjadest ka peab vabanema, et end paremini tunda."
19:00 Minimalismi liikidest
21:10 Mida tähendab säästlik?
23:40 Mis saab tootest edasi siis, kui seda enam ei saa kasutada? Toote elukaarest.
26:30 Kuidas mitte tunda survet ei väljast ega enda seest? Kuidas iseend kuulata ja rõõmu tunda?
31:30 Konkureerivatest eesmärkidest minimalismi poole liikumisel.
33:00 Kas Sinu riidekapis on ka kõik Sinu lemmikumad riided?
Mis inspireerib Dagmarit?
More episodes
View all episodes
Keskkonnaraadio 28. Kuidas mõõta heaolu ilma SKP-ta?
20:39|EHK ON SKP-ta HOOPIS PAREM? Keskkonnaraadio saates räägib Teele Pehk tasaarengust, heaolumõõdikutest ja kutsub Arvamusfestivalile. Saatesse on lisatud seegi kord visuaale – ikka selleks, et oleks selgem ja arusaadavam, millest täpselt jutt on. Kujundus: Piret RäniVideo pani kokku: Meelis Eller
Keskkonnaraadio 29. Toiduvalikute olulisus ürituste korralduses
33:06|Eliis Salm on jätkusuutliku toitumise ekspert ning andis sel aastal nõu festivalile I Land Sound - mida ja kuidas muuta, et toit festivalialal oleks loodus- ja keskkonnasõbralikum. Kas ja kuidas see õnnestus, kuuleb saatest. "Kui lähed keskkonnateemalisele üritusele ja seal pakutakse veiseliha, või üldse liha, tundub see informeeritud inimesele kummaline." TalTechil on kliimaeesmärgid - kas nendeni jõudmise teekonnal ka toiduvalikuid ümber mõtestatakse, kuuleb samuti saatest lähemalt. Jagame ekraanil erinevaid temaatilisi fotosid illustreerimaks kõnealuseid teemasid. Matsalu Loodusfilmide Festival / Matsalu Nature Film Festivali võidufilm seostus saate teemaga, seetõttu räägime veidi ka sellest. Kus saab näha sigaretikonidest vaala ja kes ning miks selle tegi, räägib Eliis saates. Saatejuht on Faristamo Eller. Head kuulamist!Aitäh kujunduse eest Piret RäniAitäh tehnilise abi eest Meelis Eller
Keskkonnaraadio 30. Nursipalu
08:48|Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜst näitas septembri lõpus erinevaid Nursipalu laiendatavale alale jäävaid paiku ja selgitas, milliste kohtadega tegu on ja millised liigid seal elavad. Jutuks tulid põlistalu ja sadu aastaid kestnud elu samas kohas, kukeseened, puutumatud metsad, nahkhiirte lennukoridor, loodusväärtuste uurimisvajadus, selleks hetkeks müüdud kinnistu, planeeritavad sihtmärgialad, laskeharjutused, Matu oja, metsise püsielupaik, mahavõetud mustikamets, auklikuks lõigatud laiendatav ala, üle 400 metsateatise selles piirkonnas, Jumalläte - iidne pühapaik, laskekoridor, rohevõrgustiku tuumala, hall kaart ja erinevate kihtidega kaart, muinasjutumets, põhjavesi... Oli põnev retk. Head kuulamist!* Matk oli pikem, ka külastatud kohti oli palju enam. Siinne on vaid väike valik.Aitäh tehnilise abi eest: Meelis EllerAitäh kujunduse eest: Piret Räni
Keskkonnaraadio 31. Metsa-Sassi lood
01:07:36|Vana metsamees Metsa-Sass (Aleksander Sinimäe) räägib oma tähelepanekuid Eesti metsa poliitikast ja metsa majandamise põhimõtteid läbi Eesti ajaloo, jagab oma teadmisi metsast ja metsakasvatusest, sekka ka eluloolisi seiku.Metsa-Sassi lood on salvestatud 15. septembril 2023. aastal Ida-Virumaal.Saade algab küsimustega mis siis Eesti metsanduses toimub ja miks on vana mets oluline.Seejärel (ca 3 min) jutustab Metsa-Sass oma elust põimides sisse ajaloolisi seiku Sondast, raudtee ehitamisest, Uljaste mäe läbikaevamisest, enda kooliteest.Metsa majandamisele läheb jutt ca 26ndal minutil, mil vana metsamees kirjeldab, kuidas metsavahi töö tsaari ajal välja nägi, kuidas metsavaht pidi suutma iga päev oma vahtkonna läbi käima, kuidas ta ise Uljaste metskonnas 25 aastat töötas...Vestlus jätkub puudutades metsavargusi (ca 30:30) ja raieliike (ca 34min). Kõlab mõte, et ilma lageraieta sai ja saab küll (ca 39 min).Metsa-Sass räägib metsaseaduse muudatustest aastal 2017 (ca 41 min), "kirvega metsade uuendamisest" (ca 43 min), raiete planeerimisel tuule suunaga arvestamise olulisusest (ca 44 min), üraskitõrjest (ca 45 min), SMI-st (ca 53 min), metsavalve ära kaotamisest (ca 56 min), RMK-st (ca 61 min) ja Eesti metsade kõige targemast teadjast Toomas Freyst (ca 65 min).Metsa-Sass küsib imestunult kuidas on olnud võimalik, et meie metsatagavara lihtsalt blufiti üles, selgitab kuidas hinnata metsa vanust ja iseloomu ja kuidas tuleks metsi nõnda majandada, et metsad oleksid terved, tugevad ja liigirikkad.Suur tänu: Aleksander Sinimäe, Leo Filippov, Jaak Rand, Meelis Eller, Piret Räni.
Keskkonnaraadio 34. Nahkhiired III
34:01|Kuidas (ja miks) üldse nahkhiirte uurimine käib? Nahkhiirte uurimise aparaate näitab ja tööpõhimõtteid selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu. Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja nad on siin kaitse all alates 1958. aastast. Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni
Keskkonnaraadio 33. Nahkhiired II
28:24|Miks on nahkhiirte elupaikade kaitse oluline? Selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu. Matti Masing selgitab, mismoodi hoida nahkhiirte elupaiku - metsi. "Iga maharaiutud mets on elupaik - metsad on kodud, metsloomade ja ka inimeste kodud."Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja igal liigil on veidi erinevad elutingimuste vajadused. Nahkhiired on Eestis kaitse all alates 1958. aastast. * Kolmandas nahkhiirte saates selgitab Matti Masing kuidas nahkhiirte uurimine käib. Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee) Meelis Eller Piret Räni
Keskkonnaraadio 32. Nahkhiired I
34:57|Nahkhiirtest räägib kolmes järjestikuses Keskkonnaraadio saates nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõigepealt jutustab Matti, kuidas temast üldse sai nahkhiirte uurija, kuidas ema teda nahkhiiri uurima kaasa võttis, kuidas praam sõitis 24 kilomeetrit 24 tundi, kuidas ta kõik mõisakeldrid ja koopad läbi uuris ning põnevaid avastusi tegi. Edasi selgitab Matti Masing, milliseid tingimusi nahkhiired talvitumiseks vajavad, kuidas nahkhiirte häirimine tähelepanematusest neile surmavalt võib mõjuda ja mida inimesed ise saavad teha selleks, et nahkhiired enne kevadet ei ärkaks ja oma väärtuslikku energiat ei raiskaks. Saate lõpuosas räägib Matti Masing nahkhiirte elust suvel ja lageraiete hukutavast mõjust elupaikadele, sest looduslikes metsades on nahkhiirtele eluliselt vajalikud puuõõnsused.Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni
Keskkonnaraadio 40. Eetika ja moraal metsanduses II
34:52|Sellest, kuidas varem tehti ja mis on metsade kasvatamisel ja majandamisel viimaste aastakümnete jooksul ära rikutud: teises osas räägivad metsakasvatusinsener LEO FILIPPOV, säästliku metsanduse ekspert VELLO KEPPART ja endine legendaarne metsaülem Aleksander Sinimäe ehk METSASASS.Metsade majandamise HEA TAVA!Vandest, mille metsatöötajad andsid."Ei nähta enam tervikut, vaid lähtutakse vaid hetkekasust.""Metsadel olid varasemalt kasutusviisid!""Varem oli esmatähtis metsakasvatus. Nüüd on hoopis teine lähenemine - varumine! Varuda saab aga ju vaid seda, mida on kasvatatud. Selle peale aga ei taheta enam mõelda.""Taime kasvatuse aluseks on muld!""Meil ongi lõpuks ju madalmets ja võsamets järgi. Siis ei ole enam kvaliteetmetsa alles.""Kes vastutab? Kus on õiguskaitse organid, et ei täideta põhiseadust? Mida on veel vaja, et asjasse hakataks süvenema?""Riigikogu ees on kaks korda räägitud - Asko Lõhmus ja Toomas Frey - metsade majandamine peab muutuma. Dokumentide järgi on kõik kestlik ja ilus, aga metsa minnes näeb, et tegelikult ei ole nii."Küsis Farištamo Eller. Tehniline tiim: Meelis Eller ja Ahto Nuut.
Keskkonnaraadio 35. 1,5 kraadi ühiskond
01:12:26|Saates on külas Münsteri ülikooli teadur Halliki Kreinin (PhD) rääkimas 1.5 kraadi elustiilist, tasaarengust ja jätkusuutlikkust tööst. Mis üldse on vabadus? Kas vabadus tarbida on vabadus? Töö tegemise ja tarbimise seosest. Mis on tasaareng? Töö ja tarbimise seostest... Kes vastutab? ...Suur tänu: Halliki Kreinin, Meelis Eller, Piret Räni, Tasaarengu Eesti MTÜ