Keskkonnaraadio

Eliis Salm on jätkusuutliku toitumise ekspert ning andis sel aastal nõu festivalile I Land Sound - mida ja kuidas muuta, et toit festivalialal oleks loodus- ja keskkonnasõbralikum. Kas ja kuidas see õnnestus, kuuleb saatest. "Kui lähed keskkonnateemalisele üritusele ja seal pakutakse veiseliha, või üldse liha, tundub see informeeritud inimesele kummaline." TalTechil on kliimaeesmärgid - kas nendeni jõudmise teekonnal ka toiduvalikuid ümber mõtestatakse, kuuleb samuti saatest lähemalt. Jagame ekraanil erinevaid temaatilisi fotosid illustreerimaks kõnealuseid teemasid. Matsalu Loodusfilmide Festival / Matsalu Nature Film Festivali võidufilm seostus saate teemaga, seetõttu räägime veidi ka sellest. Kus saab näha sigaretikonidest vaala ja kes ning miks selle tegi, räägib Eliis saates. Saatejuht on Faristamo Eller. Head kuulamist!Aitäh kujunduse eest Piret RäniAitäh tehnilise abi eest Meelis Eller

Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜst näitas septembri lõpus erinevaid Nursipalu laiendatavale alale jäävaid paiku ja selgitas, milliste kohtadega tegu on ja millised liigid seal elavad. Jutuks tulid põlistalu ja sadu aastaid kestnud elu samas kohas, kukeseened, puutumatud metsad, nahkhiirte lennukoridor, loodusväärtuste uurimisvajadus, selleks hetkeks müüdud kinnistu, planeeritavad sihtmärgialad, laskeharjutused, Matu oja, metsise püsielupaik, mahavõetud mustikamets, auklikuks lõigatud laiendatav ala, üle 400 metsateatise selles piirkonnas, Jumalläte - iidne pühapaik, laskekoridor, rohevõrgustiku tuumala, hall kaart ja erinevate kihtidega kaart, muinasjutumets, põhjavesi... Oli põnev retk. Head kuulamist!* Matk oli pikem, ka külastatud kohti oli palju enam. Siinne on vaid väike valik.Aitäh tehnilise abi eest: Meelis EllerAitäh kujunduse eest: Piret Räni

Vana metsamees Metsa-Sass (Aleksander Sinimäe) räägib oma tähelepanekuid Eesti metsa poliitikast ja metsa majandamise põhimõtteid läbi Eesti ajaloo, jagab oma teadmisi metsast ja metsakasvatusest, sekka ka eluloolisi seiku.Metsa-Sassi lood on salvestatud 15. septembril 2023. aastal Ida-Virumaal.Saade algab küsimustega mis siis Eesti metsanduses toimub ja miks on vana mets oluline.Seejärel (ca 3 min) jutustab Metsa-Sass oma elust põimides sisse ajaloolisi seiku Sondast, raudtee ehitamisest, Uljaste mäe läbikaevamisest, enda kooliteest.Metsa majandamisele läheb jutt ca 26ndal minutil, mil vana metsamees kirjeldab, kuidas metsavahi töö tsaari ajal välja nägi, kuidas metsavaht pidi suutma iga päev oma vahtkonna läbi käima, kuidas ta ise Uljaste metskonnas 25 aastat töötas...Vestlus jätkub puudutades metsavargusi (ca 30:30) ja raieliike (ca 34min). Kõlab mõte, et ilma lageraieta sai ja saab küll (ca 39 min).Metsa-Sass räägib metsaseaduse muudatustest aastal 2017 (ca 41 min), "kirvega metsade uuendamisest" (ca 43 min), raiete planeerimisel tuule suunaga arvestamise olulisusest (ca 44 min), üraskitõrjest (ca 45 min), SMI-st (ca 53 min), metsavalve ära kaotamisest (ca 56 min), RMK-st (ca 61 min) ja Eesti metsade kõige targemast teadjast Toomas Freyst (ca 65 min).Metsa-Sass küsib imestunult kuidas on olnud võimalik, et meie metsatagavara lihtsalt blufiti üles, selgitab kuidas hinnata metsa vanust ja iseloomu ja kuidas tuleks metsi nõnda majandada, et metsad oleksid terved, tugevad ja liigirikkad.Suur tänu: Aleksander Sinimäe, Leo Filippov, Jaak Rand, Meelis Eller, Piret Räni.

Kuidas (ja miks) üldse nahkhiirte uurimine käib? Nahkhiirte uurimise aparaate näitab ja tööpõhimõtteid selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu. Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja nad on siin kaitse all alates 1958. aastast. Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni

Miks on nahkhiirte elupaikade kaitse oluline? Selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu. Matti Masing selgitab, mismoodi hoida nahkhiirte elupaiku - metsi. "Iga maharaiutud mets on elupaik - metsad on kodud, metsloomade ja ka inimeste kodud."Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja igal liigil on veidi erinevad elutingimuste vajadused. Nahkhiired on Eestis kaitse all alates 1958. aastast. * Kolmandas nahkhiirte saates selgitab Matti Masing kuidas nahkhiirte uurimine käib. Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee) Meelis Eller Piret Räni

Nahkhiirtest räägib kolmes järjestikuses Keskkonnaraadio saates nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing. Kõigepealt jutustab Matti, kuidas temast üldse sai nahkhiirte uurija, kuidas ema teda nahkhiiri uurima kaasa võttis, kuidas praam sõitis 24 kilomeetrit 24 tundi, kuidas ta kõik mõisakeldrid ja koopad läbi uuris ning põnevaid avastusi tegi. Edasi selgitab Matti Masing, milliseid tingimusi nahkhiired talvitumiseks vajavad, kuidas nahkhiirte häirimine tähelepanematusest neile surmavalt võib mõjuda ja mida inimesed ise saavad teha selleks, et nahkhiired enne kevadet ei ärkaks ja oma väärtuslikku energiat ei raiskaks. Saate lõpuosas räägib Matti Masing nahkhiirte elust suvel ja lageraiete hukutavast mõjust elupaikadele, sest looduslikes metsades on nahkhiirtele eluliselt vajalikud puuõõnsused.Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni