{"version":"1.0","type":"rich","provider_name":"Acast","provider_url":"https://acast.com","height":250,"width":700,"html":"<iframe src=\"https://embed.acast.com/$/5c18d98b3641d7c91d617ce5/5c6ec96352c2771a5a3174b1?\" frameBorder=\"0\" width=\"700\" height=\"250\"></iframe>","title":"#35 Peeter Espak ja Märt Läänemets, \"Mägede ja merede raamat\"","description":"<p>Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: \"Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?\"*</p><p>Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.</p><p>Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia \"Mägede ja merede raamat\", kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.</p><p>Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.</p><p>See oli taas üks huvitav pärastlõuna.</p><p>H.</p><p>-------------------</p><p>* https://www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&amp;t=2514s (vt 41:00–42:00).</p>","author_name":"Edmund Burke'i Selts"}